Terve eelmise nädala veetsin ma Bornholmis. Bornholm on kõige idapoolsem Taani saar, asudes Balti meres. Maagilise looduse ja maastikuga saar on tuntud oma põllumajandussaaduste poolest. Eriti maitsvad on seal kasvanud sinepitaimedest valmistatud sinep, värskelt pressitud rapsiõli ja muidugi kõik saadused, mida meri annab. Eriti hästi osatakse seal makrelli ja forelli suitsutada. Lisaks sellele on Bornholm kaetud karulaugutaimedega. Seda kasutatakse seal väga palju toidu sees ja karulaugupesto on Bornholmis sama tavaline kui Itaalias basiilikupesto.

Nädal Bornholmis ei möödunud mitte ainult neid maitsvaid saadusi nautides, vaid saare külastamiseks oli ka teine põhjus. Nimelt, kirjutan oma magistritööd koostöös projektiga ”Taste for life” (Smag for livet), mille eesmärgiks on lastele ja noortele tutvustada gastronoomia maailma läbi toidu maitse. Projekti on kaasatud teadlased erinevatest ülikoolidest üle Taani ja selle lõpptulemuseks töötatakse välja õppematerjalid, mida õpetajad saavad kasutada lastele sensoorse õppe õpetamiseks. Sel nädalal Kongeskær-i koolis muid tunde ei tomunudki, terve tunniplaan oli täidetud erinevate tundidega, mis olid seotud toidukultuuri, toiduvalmistamise ja sensoorse õppega. Tunde andsid projektis osalevad teadlased ja üliõpilased, kooliõpetajad olid küll klassiruumis olemas, kuid nende töö oli rohkem assisteerida.

Minu uurimistöö teemaks on toitu kirjeldava sõnavara arendamine läbi sensoorse õppe tegevuse. Sel nädalal andsin taani!! keeles tunde 1-8 klassidele. Tundides maitsesime erinevaid toite ja kirjeldasime nende maitset, tekstuuri, lõhna ja välimust. Lisaks sellele olin välja töödanud erinevaid viktoriine ja ülesandeid, mis panevad lapsi oma toidu elamusi sõnadesse panema ja arendavad maitsemeelt ja sõnavara.

Tagasiside lastelt ja õpetajatelt oli väga positiivne ja kogu see nädal oli väga inspireeriv. Loodetavasti innustasime meiegi lapsi natuke rohkem tähele panema toidu sensoorsetele omadustele ja sütitasime huvi toidu ja toiduvalmistamise vastu. Kindlasti kirjutan pikema blogipostituse sellest nädalast, sest mõtteid ja uusi ideid on palju ja vahva oleks midagi sellist kunagi Eestiski korraldada.

Bornholmis on kõik metsa alused kaetud suurte mahlaste karulaugu lehtedega. Patt oli neid ju metsaalla jätta ja nii tulingi ma koju Kopenhagenisse kahe suure kotitäie karulaugulehtedega. Reedel oli rahvusvaheline hummusepäev ja esimene kotitäis läks kohe hummuse sisse.

Teine kohustuslik toit karulaugust on ju pesto. Mõnusalt tugeva küüslauguse maitsega pesto sobib hästi rukkileiva peale, pasta või risotto sisse segamiseks või ka näiteks juurviljadele dipiks.

Karulaugu hooaeg Eestis hakkab juba läbi saama, see pesto sobib ideaalselt hooaja lõpetuseks. Kui soovid seda külmkapis kauem kui nädal aega hoida, kuumuta purgid enne läbi ja kata pesto õlikihiga.

Karulaugupesto 

Retsepti inspiratsioon nami-namist.
Aega kulub: 20 min
Sellest kogusest saab ühe väikese 250 ml purgitäie

Vaja läheb

• 70 g piinia- või seedermänniseemneid
• 130 g karulaugulehti, väiksemateks ribadeks hakitud
• 60 g parmesanijuustu
• 100 ml värskelt pressitud rapsiõli Bornholmist 🙂 (sobib ka extra virgin oliivõli)
• 2 spl sidrunimahla
• soola, pipart
  

  Tee nii

  
  Pese ja kuivata karulaugu lehed. Rösti kuumal pannil piiniaseemned kuni need on kuldsed. Lase natuke jahtuda. Lisa hakitud karulaugulehed, pool õli kogusest ja seemned blenderisse või minihakkijasse ja töötle ühtlaseks pastaks. Lisa aeg ajalt õli kui segu on liiga kuiv. Sega juurde peenelt riivitud juust ja maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga. Külmkapis säilib vähemalt nädala.